Uus nädal, uus töökoht-teisipäev

Niisiis alustasime teisipäevast tööd W.A suurimas viinamarjaistanduses, mis hõlmab 500aakri suureuse maa-ala ja seal kasvab veerand miljonit taime. Ükskõik kuhu poole ka ei vaataks, ümberringi on mägine maastik ja mäenõlvadel kasvavad viinamarjad. Isegi filmides ja näe nii ilusat vaatepilti.

Seekord tuleb tööle sõita pea 30 km, niisiis on äratus viisteist minutit varem. Nagu ka eelmises töökohas, on päeva jooksul kaks pasui, esimene kell 10, mille ajal pistame nahka mõne võileiva ja lõuna 1st. Kohele jõudes pannakse meid kõigepealt lauataha istuma ja antakse ette väga tuimad ja igavad reeglid ohutuse, territooriumil liikumine, suitsetamise jnejne kohta, mille me kiiruga läbi „loeme“, edasi anname allkirja, et meil on olemas vajalik varutus töötamiseks (kindad, müts, prillid ja saapad).Kui supervisor kuulis, et oleme Eestist tuli tal näole väga kaval ilme, ta läks külmkapi juurde ja võttis välja Viru valge:D (üks eelmine eestalne oli selle talle kinkinud). Austraallased ise viinast lugu ei pea, pidegm õlle. Kuid kahjuks teatakse ka siin eestlasi kui rahvast, kellele meeldib palju juua. Veel enne põllule minekut kirjutab igaüks oma nime ja saabumise kellaaja. See on ohutuse mõttes, kuna siin on väga sageli tulekahjus, siis on ülemustel selge ülevaade, mis kell keegi on tööle jõudnud ja mis kell lahkunud(ka lahkudes kirjutame kellaja). Ning õnnetuse korral on selge pilt, kas kõik tööl olijad on tulest päästetud.
Meie tööks on viinamarjade istutamine, vanad taimed kaevati välja ja me asendame need uutega. Midagi rasket seal ei ole, kõigepealt märgistame kohad, kuhu tuleb hakata istutama, misjärel poisid kaevavad augu ja tüdrukud panevad taime korralikult mulda. Esimestel hommikutundidel tundus et väga easy töö, kuid kui keskpäevaks oli päikse käes pea 30 kraadi kuuma,läks asi karmimaks. Vesi pole kunagi nii hästi maitsenud kui päikse all igistatdes farmitöid tehes. Ja ega pävitamisest võib seal vaid unistada, olgu kui kuum tahaes, alati peavad olemad pikad püksid ja -varrukad, ees kaitseprillid, peas müts, käes kindad ja jalas terasninaga kalossid ka päiksekreemi määritakse söögi alla ja söögi peale. Kui kell kukub 16.00 kukuvad kõigil tööriistad käest, ükskõik mis pooleli on, töö eest ei jookese, homme jätkame.
Mul õnnestus näha ka esimest väga mürgist madu. Nimelt olin parajasti ametis viinmarjataimele jalaga mulle pealelükkamisega, kui märkasin miskit nii umbes 15 cm pikkus vingerdavat esmapilgul vihmaussi meenutavad olevust. Kuid ta liikus nagu madu ja ka sisises. Vanessa (meie supervisor) tõttas juba madu labidaga tapma, kuid tema kohalejõudes oli ussike maaalla kadunud. Tegu oli väikse beebimaoga, kuid ikkagi mürgine. Nägime ka sajajagsest, kes oli nii sada korda suurem kui Eestis elutsevad.

Ilmad lähevad aina soojemaks ja juba 2nädala pärast pidi valitsema selline kuumuus, et praegusest rohelusest pole enam midagi järel. Homme alustae 7st, et võimalikult vähe päevase kuuma käes viibida, mis omakorda tähendab seda, et äratus on 5.15.

Neljapäev oli järjekordselt ülimalt palav päev. Vett võib sisse kaanida liitrite kaupa, kuid vetsu minema ei pea:D Sellise kuumuse käes kippus igausgune tööisu ära minema, Vanessa üritas siis meid motiveerida ja lubas pubis õlled välja teha kui viimased tunnid veel pingutame. Vähemalt poistel pani see lubadus käed kiiremini käima. Tööpäeva lõpus täpselt kell 15.30 vahetasime oma terasninaga kalossid pältude vastu. Kuna poisid tahtsid õllet juua ja mina sellest eriti ei hooli, siis lasti mul lahkelt rooli istuda. Varem polnud veel siin maal autot juhtinud, kuid polnud väga rasket midagi. Kõrvalistuja käis vahepeal kraavile natuke lähemal ja korra oleks valsse sõidusuunda pööranud, kuid muidu polegi nii harjumatu kui algselt arvasin. Niisiis läksime põllult otse pubisse:higised ja pealaest jalatallani mullatolmused. Jutustasime ja jõime õllet, enne koju minekut sai poest jäätised ostetud( pole varem niiii head jäätist saanud, kui siin on. Iga päev ikka proovime uut sorti).

Reede õnneks oli vähe pilvisem päev ja oh seda õnne, saime vabaks juba enne kella kahte. Mis siis ikka, poest läbi ja proovisime järgmist jäätisesorti:P Meie põõsakämpingus maja ees panimed toolid välja, vesika keset istumist, kutsusime pilukad(peamiselt japsid ja mõni koreakas) kampa-mängiti kitarri ja prooviti erinevaid kohalikke õllesi. Kaheksa tundi füüsilist tööd igapäevaselt pole nii lihtne midagi kui tunduda võib, reede õhtul enne üheksat on kõik juba voodis.