Ei mingit rutiini

Alustame siis selle nädala algusest. Esmaspäeval sai viimased viinamarjataimed mulda pandud, kokku istutasime siis umbkaudu 15 000 uut puukest. Teisipäev oli vaba, magasime kaua(nii kella poole 10ni) ja nagu vabadel päevadel ikka- randa ja surfama. Kolmapäeval alustasime uue tööga, milleks oli siis viinamarjapuude puhastamine:kätte anti kindad mis olid sama karedad kui liivapaber ja nendega tuli siis puutüve hõõruda, et mittevajalikust kohast kasvama hakkanud viinamarjalehed eemaldada. Niisiis me nühkisime neid puid kuni nädala lõpuni. Viskas ikka kopa ette küll, kaheksa tundi päevas ühe ja sama liigutuse tegemine:D
Neljapäev on Austraalias shoppingupäev, siis poed kauem lahti ja allahindlusi rohkem. Siiamaani oleme toituvarusid täiendanud laupäeviti, kui kuna tuli väike mõte hakata uut töödkohta otsima, siis mõtlesime linna minna neljapöeval, et osta uued kõnekaardid(sellised millega maal levai ka oleks). Tööpäev lõppes nagu ikka minutipealt 15.30 ja kõik kiirustasid linna, kuid kuna põõsakämpingus on hetkel vaid 2 dušširuumi ja pesema soovijaid oli 11, siis läks koduteel päris ralliks. Poole maani olime meie esimesed, kuid siis kihutasid pilukad mööda, ega me ei saanud siis alla anda, püsisime neid kindlalt kannul. Plaan oli autoga otse ukse ette sõitas ja autost otse pesuruumi joosta. Kuid kahjuks jäi ette koduväravapost. tee oli liivane ja libe plus veel tohutu tolmupilv mille eessõitjad olid suutnud üles keerutada. Sõitsime maha nii 30cm läbimõõduga väravaposti ja kõveraks aia. Ise jäime kõik terveks, kuid esmapilgul tundud, et autoga pole just parimad lood. Malco veetis pool ööd garaažis autot parandades ja järgmisel hommikul võisime juba tööle sõita, auto vähe lömmis ja esituli puudu. Mis siis ikka, pidime oma linnaskäigu reede peale lükkama. Kodu poole tagasi tulles hüppas känguru auto alla, nende laipu vedeleb siin ikka igal pool. Õnneks oli väike ja rohkem mõlke autole juurde saada ei õnnestunud.
Reede hommikul tööle sõites polnud kellegil mingit töötuju, kopp oli ees puude nühkimisest. Ja saigi otustatud, et reede jääb meie viimaseks tööpäevaks. Kui juba blogisse miskit uud kirjutada pole, siis järelikult on elu liiga rutiinseks läinud.
Nädalavahetuse võtame veel vabaks, randa ja surfama. Esmaspäevast uut töökohta otsima. Kuna siin raha väga teenida ei õnnestunud, siis oleme valmis ka telgis elama.