Gingin, farmis

Niisiis pühapäeva hommikul alustasime sõitu põhja poole. Algselt oli plaan 1000km põhja sõita ja seal viinamarja farmis tööd otsida. Kuid Taimar oli eelmine päev kõne saanud, et 100km Perthist on tööd pakkuda. Suund siis Gingini poole....töö leidmine oli imelihtne, teisipäevast alates saime küüslaukudega midagi tegema ja järgmisest nädalast viinamarju lõikuma. Nagu igas sadamas on üks eestlne, siis nii käib ka vist eestlaste kohta Austraalia farmides. Siingi ootas ees üks eestlne, kes Aussis juba 2aastat. Elame täiesti maal, kängurud hüppavad aias ringi(moosiga küpsised meeldivad neile väga), levi pole, lähim suurem linn on 40 km kaugusel. Elame 4kesi toas, narivoodi, ühisköök...pilukad on veel kõrvaltoas. 20 km kaugusel on ookean, nägime esimesed suured ookeanilained...rand on nagu „ Kodus ja võõrsis“ ilusam veel. Esimest õhtut tähistasime veini ja sprite koksiga, mägisime juba Austraalias traditisooniks saanud kaardimängu küüned pepusse, piljardit ja lauatennist. Mängude ruumis nurgas seisid 3 kasti veini, mis kõigile joomiseks. Õhtu lõppu kui juba lõbusam hakkas läksime üle pudelimängule....ja nalja kui palju:D sellest täpsemalt ei räägiks. Täna oli suur plaan randa minna, kuid kui eile oli sooja 30 kraadi, siis täna ei kannatanud dressikatki seljast võtta. Niisiis suundusime linna poole, et ennast toiduga varustada. Hetkel istume oma majakese ees, teeme vesikat ja poisid tiristavad kitarri...kängurud sahistavad mõne meetri kaugusel.

Viimased päevad Fremantles

Niiisiiis...Eelmisest postituses juba kirjutasin, et saime tuttavaks kahe Eesti noormehega. Oli reede hommik, Kätu vaaritas köögis ja mina mõnulesin veel voodis. Pool unes olles sain kõne Taimarilt, kes tegi ettepaneku hakata põhja poole seiklema. Ilma pikema mõtlemiseta tuli minu poolt JAH, kuid Kätul polnud asjast veel aimugi. Laisk nagu ma olen, ei viitsinud ma kööki minna, kõllasin Kätule ja kutsusin ta voodi juurde. Ta igatahes arvas, et midagi jubedat oli juhtunud. Kuid ehmunud ilme muutus naerunäoks, kui rääkisin talle Eesti noormeeste plaanist. Niisiis läks kõne tagasi küsimusega: "Millal minek?":D Kuna olime lubanud neil korraliku õhtusöögi valmistada, siis jätsime pikema arutamise õhtuks.

Siiski on igal asjal omad head ja vead. Praegune elu siin on olnud väga mugav: ilus kodu, koristaja, volvo s60, tasuta sissepääs ööklubisse(3minti meie kodust), tasuta söök ja oioiiii kui head saiakesed(õnneks neist saab nüüd eemale), elukoht kesklinnas(a la nagu Tlna vanalinnas), ookean väikese jalutuskäigu kaugusel, kino ületee jnejne. Kui tahad kohvikusse tööle minna, pead töötama seal vähemalt 3 kuud, vastasel juhul on väljaõpe mõttetu. Niisiis olime ka meie lubanud Fremantles olla aasta lõpuni. Kuid me ei teadnud et töötada saame nii vähe-paar päeva nädalas, mis ei ole piisav reisiraha kogumiseks. Kuid farmis saaksime piisavalt reisiraha koguda. Just mõtlesime Kätuga tektsi valmis, kuidas teatada, et lahkume enne lubatud aega. Paar minutit hiljem asuts Corina nerulsui tuppa ja teatas, et leidis meile lisatööd ööklubis...Jah...see sama ööklubis mis on W.A tasemelt kolmas. Kuid pidime talle pettumuse valmistama ja teatasime, et lahkume lähipäevil. Nagu austraallastele kombeks, lausus ta keep smailing näol:"No worries!". Kuid näost oli näha, et ta oli pettunud. Eks meile endal oli ka paha tunne, kuid me kahetse oma otsust, kuna reisi eesmärk oligi seigelda.

Kui õhtu kätte jõudis, hakkasime süüa tegema. Valmistasime paneeritud kanafileed, ürtidega ahjukartulid ja juustukastet. Nagu kutsutud, saabusid poisid kella seitsmeks. Nagu juba traditsiooniks saanud, läksime ka see nv ööklubisse. Ainuke erinevu on see, et varem oleme käinud laupäeviti, kus polnud võimalik ei isutuda ega astuda. Reedel oli aga ruumi küllaga. Austraalia mehed jäävad ikka Aussi meesteks, see ei määra kas pidu toimub reedel või laupäeval. Kuid seekord olid meil Eesti mehed kaasas, kes meid tülitajate eest kaitsesid: Aitäh teile. Kuna poisid elavad ise Pethis siis pakkusime neile öömaja oma imepärastel punastel diivanitel. Hommikul kööki minnes oh üllatust, Kristian pesi juba nõusid(ps meil on nõudepesumasin ka:D) ja tegi ettevalmistusi pannkookide valmistmiseks. Sõime kooki ja leppisime kokku, et trip hakkab pühapäeva hommikul. :)

Ilmad on ka siin juba soojaks läinud, täna käisime rannas peesitamas ja sai ka esimene suplus ookeanis tehtud. Siin rannas tund aega on sama hea, kui Eestis terve päev, tulemus on sama.
Ja nüüd me siis oleme siin oma laiali lapatud asjade keskel ja asume peatselt pakkima. Soovige siis meile edu:P

Juba on lootust leida tööd 100km eemal asuvast viinamarja istandusest. Kuid kui seal ei näkka, sõidame 1000km põhja. Kuskil ikka tööd leiame.

Arvatavasti maapiirkonnas leviga just ei hiilga, ärge siis muretsega, anname endast ikka märku!

Kätu ja Krissu:) XOXO

Eesti vs Auss

Enne Aussi tulekut mõtlesime, et siin ei taha küll ühegi eestlasega kokku saada, suhelda ikka võimalikult palju välismaalastega. Kuid juba paari nädala pärast mõistsime, et oma kaasmaalased on ikka parimad. Tripi kaudu saime tuttavaks kahe Eesti noormehega, kes jätsid igati toreda esmamulje. Päeval sai siis nendega kokku lepitud, et õhtul lähme randa piibule. Kuid kuna ilm oli liiga tuuline siis tegime ettepaneku piibutamist jätakata meie korteris. Õhtu oli tore:vaatasime filmi, reisipilte, piibutasime ja jagasime juba tekkinud reiskogemusi. Kuna poisid elavad hostelis ja toituvad enamasti vaid burgeritest, siis lubasime neile homme korraliku õhtusöögi valmistada ning nemad teevad magustoiks pannkooke:P Kuna oleme klubiõhtuid tähistanud vaid laupäeviti...siis otsustasime ka reedel klubielu üle vaadata ja seda Eesti noormeestega. Asutraalia mehed on ikka täielikud matsid. Esitkes: nad arvavad, et kõiki naisi võib katsuda. Teiseks: Täiesti tavaline on see et, kutt tuleb sinu juurde ja ütleb "Hi, I wanna fuck you tonight". Nooremad mehed ei oska naisi austada siin. Samas väga ei imesta, kuna ka tüdrukud ise on väga lõdva püskikummiga. Üks kohalik tüdruk ütles meile, et elu kuni 25eluaastani ongi ringitõmbamiseks. Alles peale seda võib hakata tunnetele mõtlema. Poisid on siin nii laised, et tüdrukuid vaadatakse vaid koduümbrusest, nemad üle 20km pole nõus sõitma. Kultuuridevahelised erinevused on ikka suured. Igatahes homme tõotab tulla huvitav päev.

Aqwa

Ega enamus inimesi siin Eestit ei tea. Kui ütlen et olen from Estonia...siis küsitakse aaa from Germany??? Ei tea kuidas nad Eesti ja Saksamaad nii samastavad. Väga vähe seostatakse meid Venemaaga...rohkem ikka pannakse Skandinaavia maadega ühte patta. Kui näitasime oma kohalikele sõpradele Eestit kaardilt siis öeldi, et te ju elate mere äära, kuidas on võimalik, et meil seal haisid ei ole. Selgitasime siis talle, et see ei ole ookean vaid meri ja haide eluks sobimatu. Ega ta vist väga ei uskunud, kuidas on nii ,et on meri ja haisid mitte. Niisiis viis ta meid veemaailma kus olid haid ja igast muud mereelukat. See oli supper.....kõnnid koridoris ja haid ujuvad üle pea.

Ja kas teadsite, et haid haistavad 10 000 korda paremini kui inimene?

Laupäeval käisime siis kohalikus öökluibis, mis oli tõeliselt supper- suur ja väga stiilne. Parimatel õhtutel pidi klubist läbi käima üle 4000 inimese. Laupäev on põhiliselt noorte klubiõhtu, niiet leidsime ka uusi tuttavaid. Klubi seiklused jätame me omateada :D MMmm..mis siis veel...üks päev käisime arbuusi ostmas, seda läbi linna tassides vaatasid kõik meid kuidagi imelikut...kodus tšeki pealt avastasime, et arbuusi kaalus 11, 5 kg...ja selle suutime Kätuga kahe õhtuga ära süüa:P Kui ma ei eksi siis oli see vist esmaspäeva õhtu. Istusime kodus, vaatasime telekat ja sõime šokolaadi. Järsku hakkas tööle mingi alarm. Esimene mõte oli et äkki kuivati kärssama läinud. Rõdult välja vaadates nägime, et kõik väljuvad majast ja ootavad teisel pool tänavat. Tuletõrje oli 2 minutiga kohal. Panime ennast ka siis riide ja läksime välja uudistama. 15 minutit sai väljas oodatud ning siis lubati meid taas tuppa. Selgus et keegi oli "nalja" teinud ja alarmi tööle vajutanud.
Austraalias on elada turvaline nt maja kus elame saab välisuksest sisse vaid kiibiga. Nii et korteriuksi ega autouksi garaažis keegi ei lukusta. Kuna Anmar pidi saatma mulle sõnastiku ja meie postkasti võti on kadunud, siis mõtlesin, et lähen uurin postkontorist ka raamat on kohal. Linnas tagasi jõudes tuli maja ukse ees alles meelde, et pidin ju postkontorisse minema. Tagasi ei viitsinud ka enam minna, niiet lükkasin käigu järgmisele päevale.Kuid kui toa uksest sisse astusin, siis mis meeldiv ülatus ootas. See sama sõnaraamat millele postkontorisse järgi tahtsin minna lebas esikus jalanõude kõrval maas. Ei tea kuidas postiljon oli alt uksest sisse saanud, kui kui keegi talle ust ei avanud astus ta ise korterisse ja jättis raamatu esikusse. See pidi siin päris tavaline olema.

Elust-olust lombi taga:P

Täitsa elus ja terve, lihtsalt pole jõudnud siia enam nii tihi kirjutada. Eelmine nädal möödus rahulikult: mõlemad olime 1 päeva tööl, paaril päeval õnnestus meil pea 2ni magada:D Praegu on palju vaba aega olnud, nii et kolame linnas, kokkame vähemalt 2 korda päevas, loeme raamatuid, lebotame diivanil telekat vaadates. Linn on siin hästi hubane ja kodune. Iga päev oleks siin nagu Folk Viljandis, pidevalt on palju rahvast tänaval. Corina ütles, et siin saab ka klubisse alates 18...jeiiii...vast järgmine reede lähme vaatame kohaliku kubi ka üle:P MMmmm mis siis veel.. a täna on Austraalias isadepäev, nii et head isadepäeva Aussi isad. Iga päevaga saame järjest targemaks siinse elu kohta, eriti naljaks tundub see, et kui mees ja naine on pool aasta koos elanud (mitte abielus olnud, vaid lihtsalt koos elanud)..siis on lahku minnes naisel õigus poolele mehe kinnisvarale;D.....nii et Eesti mehed olge õnnelikult. Täna värvisime Kätul juukseid, et ta nüüd veel blondim:D Supper on veel see, et siin müükase kosmeetikapoes kommi ja maiustused on siin ikka HEAD. Homme jälle Perthi...ja järgmine nädal juba 2-3 päeva tööl. Aga pregu siis kõik ja kirjutan varsti jälle.

Esimene päev tööl..

Jepiii....sain oma täpitähed tagasi, nüüd palju mugavam. Esimene tööpäev möödus kiirel, 10 h läks nagu niuhti. Tegemist oli palju, ei mingit ringi vahtimist. Töökohustste hulka kuulub: erinevate võileibadade, wrapide jne valmistamine-neid on ikka väga palju erinevaid sorte. Kõik peab olema peas, mis milliseid koostisaineid sisaldab. Tuleb veel küpsetada paljupalju eirnevaid saiu, pirukaid ja crossante. Teha kohvi, masin on vist vähemalt 3 korda suurem kui eelmises töökohas oli. Müüa kogu kraami, vaadata, et lauad puhtad. Lisaks on seal veel wifi ja arvutid, et ka neid tuleb välja müüa....mis siis veel...kui mingid koostisained otsa saavad, tuleb neid ette valmistada...ja no eks ma kindlasti unustasin miskit. Aga kui asi käpas, siis vast juba päris oki. Nt kui võileibu teeme, siis kõigepealt läheb vahele sink, seejärel tuleb pesta käed, siis saab panna juustu, siis peseme jälle käed ja siis nt tomat. Kõik on väga organiseeritud ja käib kindla korra järgi. Ülemus on küll nõudlik ja karm, kuid lahke ja sõbralik. Lõuna on tööl tasuta, võta mida tahad...Ja nii need lisakilod tulema hakkavad :D Aga ei, hakkame Kätuga ikka ennast liigutama:P Homseks juba suured plaanid:D:D